Ventilatsioon Šveitsi tipptootjalt Zehnder

Zehnder eristub eelkõige tervikliku lähenemise poolest – pakume mitte ainult ventilatsiooniseadmeid, vaid ka täielikke süsteemilahendusi, kuhu kuuluvad seadmed, torustikud, juhtsüsteemid ja lisatarvikud, mis omavahel ideaalselt kokku sobivad.

Zehnderi seadmed on tuntud väga kõrge soojustagastuse efektiivsuse, vaikse töö, madala energiakulu ja pika kasutusea poolest. Lisaks pöörame suurt tähelepanu siseõhu kvaliteedile – kasutusel on tõhusad filtrid ja niiskustagastusega soojusvahetid, mis tagavad mugava sisekliima aastaringselt.

Oluline erinevus on ka selles, et Zehnder panustab tugevalt ventilatsiooni paigaldusmugavusse ja süsteemide hügieenilisusesse: torustikud on sileda ja antistaatilise sisepinnaga, mis ei kogu tolmu ja on kergesti hooldatavad. Tänu sellele on Zehnderi lahendused töökindlad ja sobivad eriti hästi energiatõhusatesse hoonetesse.

Tänaste nõuete kohaselt ehitatud ja renoveeritud majad on õhutihedad, sellest tulenevalt ei toimu ka loomulikku õhuvahetust läbi konstruktsioonide või aknapragude. Selleks, et vältida liigniiskusest tulenevat hallituse teket, hoida CO₂ tase ruumides madalana ning eemaldada saasteained, tuleb paigaldada ventilatsioonisüsteem. Hästi toimiv ventilatsioon tagab tervisliku, mugava ja energiatõhusa sisekliima.

Loomulik ventilatsioon toimub läbi akende, pragude ja õhuavade ilma seadmeteta. Sundventilatsiooni korral juhivad õhu liikumist ventilatsiooniseadme ventilaatorid, mis toovad sisse värske õhu ja viivad välja seisnud, umbse õhu, tagades kontrollitud ja pideva õhuvahetuse.

Tasakaalustatud ventilatsioon tähendab, et sissepuhke- ja väljatõmbeõhuvoolud on süsteemis omavahel tasakaalus, nii et hoones ei teki märkimisväärset üle- ega alarõhku. Nii liigub õhk kontrollitult vastavalt projekteeritud õhuvahetusele, ilma et see pressiks end läbi konstruktsioonide või aknapragude.

Tasakaalustamine tehakse spetsiaalsete mõõtmiste ja seadistustega pärast paigaldust, et tagada süsteemi õige toimimine.

Akna avamine võib küll tuua tuppa värsket õhku, kuid see ei taga pidevat õhuvahetust ega niiskuse kontrolli. Koos värske õhuga pääsevad sisse ka tolm ja välismüra ning talvel jahtub ruum kiiresti maha. Ventilatsioonisüsteem töötab ööpäevaringselt ja tagab tervisliku sisekliima oluliselt väiksema soojuskaoga ja ebamugavusteta.

Soojustagastus tähendab, et ventilatsioonisüsteem kasutab ruumidest väljatõmmatava õhu soojust selleks, et soojendada sisse tulevat välisõhku. See toimub soojusvahetis, kus õhuvoolud liiguvad eraldi kanalites ja soojust antakse üle ilma, et õhk ise seguneks. Entalpia-soojusvahetite puhul kantakse lisaks soojusele üle ka osa niiskusest.

Soojustagastus on oluline, sest see võimaldab tagada vajaliku õhuvahetuse ilma liigsete soojuskadudeta. Külmemal perioodil jõuab välisõhk ruumidesse juba eelsoojendatuna, mis vähendab küttevajadust, hoiab energiakulu madalal ja aitab säilitada mugavat sisekliimat aastaringselt.

Uued ja renoveeritud majad on tänapäeval väga hästi soojustatud ja õhutihedad, mis aitab vähendada soojuskadu, kuid loomulik õhuvahetus praktiliselt puudub. Ilma toimiva ventilatsioonita võib siseõhk muutuda kiiresti umbseks ning suureneda CO₂ ja saasteainete tase, mis mõjutab nii tervist kui ka hoone seisukorda.

Korralik ventilatsioon tagab pideva värske õhu juurdevoolu, niiskuse kontrolli ja tervisliku sisekliima, säilitades samal ajal hoone energiatõhususe.

Uutes hoonetes on ventilatsioon seadusega kohustuslik ja see tuleb lahendada projekti alusel vastavalt kehtivatele normidele. See tähendab, et igas ruumis peab olema tagatud piisav õhuvahetus, mida kontrollitakse ka kasutusloa menetluses.

Olemasolevates hoonetes ei ole sundventilatsiooni paigaldamine kohustuslik, kuid õhuvahetus peab olema tagatud ka seal, näiteks loomuliku ventilatsiooni või värskeõhuklappide kaudu. Suuremate rekonstrueerimistööde puhul tuleb ventilatsioon uuendada samadel põhimõtetel nagu uusehitistes.

Jah. Eestis on võimalik saada toetust ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks juhul, kui see on osa hoone energiatõhususe parandamise projektist. Näiteks KredExi väikeelamute rekonstrueerimistoetus katab osaliselt muude tööde hulgas ka ventilatsioonisüsteemi uuendamise või väljaehitamise.

Kõigepealt tuleb mõelda, millisesse hoonesse ventilatsioon paigaldatakse. Uues majas või põhjalikult renoveeritavas kodus sobib kõige paremini tsentraalne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis jaotab värske õhu ühtlaselt kogu majas ja on kõige energiatõhusam.

Korterites või väiksemates renoveerimistöödes, kus torustikku on raske vedada, on heaks lahenduseks detsentraalne ventilatsiooniseade – see toob värske õhu sisse ja viib kasutatud õhu välja vaid seadme kaudu, ilma torustiku paigalduse ehk suurte ehitustööde vajaduseta.

Oluline on arvestada ka õhuvahetuse vajadust, mürataset, hoolduse lihtsust ja seadme automaatikat. Näiteks nutikas juhtimine aitab süsteemil töötada vajaduspõhiselt ja vähendab energiakulu.

Tsentraalne ventilatsioon tagab kogu hoone õhuvahetuse ühe keskse ventilatsiooniseadme ja torustiku abil. See tähendab, et kõik ruumid on ühendatud ühtsesse süsteemi, mis tagab ühtlase sisekliima kogu majas. Tsentraalne süsteem on eriti sobiv uutes või põhjalikult renoveeritavates hoonetes, kuhu torustiku saab paigaldada ehituse käigus.

Detsentraalse ventilatsiooni korral paigaldatakse erinevatesse ruumidesse eraldi lokaalsed ventilatsiooniseadmed. Seadmed paigaldatakse otse välisseina ning need ei vaja torustikku. Detsentraalset ventilatsiooni kasutatakse peamiselt olemasolevate hoonete osalisel renoveerimisel või seal, kus tsentraalse süsteemi paigaldus pole võimalik. Detsentraalse lahenduse puuduseks võrreldes tsentraalse süsteemiga on tavaliselt väiksemad õhuvooluhulgad ja kõrgem müratase.

Jah, ventilatsioonisüsteemi saab paigaldada ka olemasolevasse hoonesse. Torustiku paigaldamine võib sellisel juhul nõuda suuremaid ehitustöid, näiteks lagede või seinte avamist. Kui seda ei ole võimalik teha või soovitakse vältida, saab kasutada detsentraalseid ventilatsiooniseadmeid. Need seadmed paigaldatakse ruumipõhiselt ja ei vaja torustikku, kuid tagavad värske õhu ja soojustagastuse.

Jah, see on võimalik. Ventilatsioonisüsteemi saab planeerida ja paigaldada mitmes etapis, näiteks alustada torustiku väljaehitamisest ehituse käigus ja lisada seade hiljem.

Jah, ventilatsioonisüsteeme saab kombineerida erinevate jahutuslahendustega. Üheks variandiks on jahutusmoodul, mis töötab koos ventilatsiooniseadmega ning jahutab sissepuhkeõhku, hoides ruumides mugava temperatuuri ka kuumadel suvepäevadel.

Teine võimalus on kasutada maasoojuskollektorit, mis kasutab maapinna jahedust sissepuhkeõhu eeljahutamiseks. Lisaks on Zehnderi seadmetel olemas suvine möödaviigurežiim (bypass), mis juhib jaheda välisõhu soojusvahetist mööda otse siseruumidesse, võimaldades öösiti hoonet loomulikult jahutada.

Sellised lahendused vähendavad aktiivse jahutuse vajadust ja aitavad hoida siseruumides stabiilset ja meeldivat sisekliimat.

Jah, ventilatsiooni ja maakütet saab omavahel kombineerida. Levinud lahendus on kasutada maasoojuskollektorit ehk maakontuuri ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamiseks talvel ja jahutamiseks suvel, enne kui õhk jõuab ventilatsiooniseadmesse. Nii väheneb ventilatsiooni energiakulu ja paraneb süsteemi üldine efektiivsus. Lisaks saab ventilatsiooni integreerida ka hoone üldisesse küttesüsteemi, näiteks kasutada maakütte soojuspumpa ventilatsiooni sissepuhkeõhu järelsoojenduseks või -jahutuseks.

Ventilatsioonisüsteemi energiakulu mõjutavad peamiselt ventilaatorite töö, soojustagastuse efektiivsus ja töörežiimid.

Ventilaatorid tarbivad elektrit, kuid tänapäevased EC-mootoritega seadmed on väga ökonoomsed. Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem kasutab väljatõmmatava õhu soojust sissetuleva õhu soojendamiseks – nii väheneb küttevajadus märkimisväärselt. Lisaks mõjutavad kulu ka seadme seadistused ja töökiirused: näiteks töö madalamal režiimil või anduripõhiselt vähendab tarbimist, samas kui pidev maksimumrežiim suurendab seda.

Korralikult projekteeritud ja õigesti seadistatud ventilatsioonisüsteem töötab väga vaikselt ning ei häiri hoones viibijaid. Müra taset mõjutavad peamiselt seadme kvaliteet, torustiku lahendus, õhuvoolu kiirus ja mürasummutite kasutamine. Kui süsteem on valesti projekteeritud või seadistatud, võib tekkida “vilin” või õhu liikumisest põhjustatud tuuletunne. Professionaalselt kavandatud süsteemides kasutatakse mürasummuteid ja sobivaid õhuvooluhulki, et tagada vaikne töö ja mugav sisekliima.

Levinud vead algavad sageli vale seadme valikust – liiga väikese või ebasobiva agregaadi kasutamine suurendab müra ja energiakulu. Sageli valitakse ka vale soojusvaheti tüüp või hinnatakse valesti seadme tegelikku tööpunkti.

Palju probleeme tekib õhujaotussüsteemi planeerimisel – kui torustik on halvasti kavandatud, võivad tekkida müra, rõhukaod ja ebaefektiivne õhuvahetus. Samuti jäetakse tihti tähelepanuta õigete mürasummutite kasutamine või nende sobivus konkreetse seadmega.

Seadistamisel tehakse sageli vigu, kui õhuvoolusid ei reguleerita vastavalt projektile. Seetõttu ei ole õhuvoolud tasakaalus, tekib liigne müra ja energiakulu.

Probleemiks on ka torustiku ebapiisav isolatsioon, mis võib talvel tekitada kondensatsiooni ja soojuskadusid.

Lisaks ei arvestata sageli hoolduse ja ligipääsu vajadusega.

Kõik need vead vähendavad süsteemi töökindlust, energiatõhusust ja mugavust, mistõttu on oluline teha korralik projekt ja kasutada kogenud paigaldajaid.

Jah, tsentraalse ventilatsiooni puhul võivad uksepakud süsteemi toimimist oluliselt mõjutada. Tsentraalses süsteemis on sissepuhke- ja väljatõmbepunktid eri ruumides (nt elutoas ja magamistubades sissepuhkeavad, vannitoas ja köögis väljatõmme), mistõttu peab õhk liikuma vabalt ruumide vahel. Tavaliselt tagatakse see uksealuste siirdeõhuavade abil. Kui uksepakud takistavad õhu liikumist, tekivad rõhkude erinevused ja süsteem ei tööta projekteeritult – õhuvahetus halveneb. Sellisel juhul peab planeerima igasse tuppa nii sissepuhke kui ka väljatõmbe.

Detsentraalse ventilatsiooni korral teenindab iga seade tavaliselt ühte konkreetset ruumi, nii et õhk ei pea liikuma läbi uksealuste avade. Seetõttu ei mõjuta uksepakud süsteemi toimimist – iga ruum ventileeritakse eraldi.

Kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid töötavad enamasti automaatselt. Andurid mõõdavad temperatuuri, niiskust ja õhukvaliteeti ning süsteem reguleerib õhuvoolu vastavalt vajadusele. Samas on võimalik seadeid käsitsi muuta, näiteks valida erinevaid töörežiime või ajaprogramme, et süsteem vastaks täpselt kasutaja eelistustele.

Ventilatsioonisüsteemi igakuised kulud on üldjuhul väga väikesed. Elektrikulu on võrreldav tavalise kodumasinaga, näiteks külmkapiga. Samas vähendab soojustagastusega ventilatsioonisüsteem küttekulusid, mis kompenseerib suure osa elektrikulust.

Suurema osa hoolduskuludest moodustab filtrite vahetus, mida tehakse tavaliselt 2–4 korda aastas, sõltuvalt välisõhu kvaliteedist ja filtri tüübist. Regulaarne hooldus aitab hoida süsteemi energiatõhusana ja pikendab selle tööiga.

Jah, ventilatsiooni ei tohiks ka kodust eemal olles täielikult välja lülitada. Süsteem aitab hoida ruumides niiskustaseme kontrolli all ja väldib seisva õhu, hallituse ning ebameeldivate lõhnade teket. Energiat saab säästa, kui seadistada ventilatsioon madalamale režiimile, kuid täielik seiskamine ei ole soovitatav, sest see võib kahjustada nii sisekliimat kui ka hoonet.

Jah, korralik ventilatsioon on üks olulisemaid tegureid hallituse vältimisel. Hallitus tekib sageli niisketes ja halvasti ventileeritud ruumides.

Jah, korralikult toimiv ventilatsioon vähendab oluliselt viiruste ja bakterite levikut. Süsteem eemaldab ruumidest seisnud õhu koos sinna kogunenud aerosoolide ja saasteosakestega ning toob asemele värske, filtreeritud õhu väljast. Nii väheneb nakkusohtlike osakeste kontsentratsioon siseruumides ja paraneb üldine õhukvaliteet. Plaatsoojusvahetis liiguvad sissepuhke- ja väljatõmbeõhu voolud eraldi kanalites ega puutu omavahel kokku, mistõttu ei kandu viirused ja bakterid ka väljatõmbeõhust sissetulevasse õhku.

Jah, ventilatsiooniseadme sees olevad kvaliteetsed filtrid püüavad kinni õietolmu, tolmu ja muud allergeenid, vähendades nende hulka siseruumides.