Zehnder ComfoCool Q seadet ei tohiks kindlasti arvestada kui maja terviklikku jahutussüsteemi. Zehnder ComfoAir Q600 optimaalne kõrgeim tööpunkt on 135 l/s. Teatava õhukogusega on võimalik jahutada õhku teatud võimsuse jagu. Selleks, et inimesed ei tunneks ebamugavust ruumis viibides, ei tohi olla sissepuhke temperatuur ruumiõhu temperatuurist palju madalam. Sellest tulenevalt saab jahutada ventilatsiooniõhuga umbes 10…15 W iga 1 l/s kohta, ehk kokku 1,35…2,0 kW. Kogu maja jahutusvõimsus jääb üldjuhul sellest kõrgemaks.
Zehnder ComfoCool Q sobib ideaalselt toetama hoone põhi jahutussüsteemi ning aitab teha viimase töö oluliselt energiaefektiivsemaks.

Zehnder ComfoFond-L-i kohta ei ole tehase poolt antud otsest jahutusvõimsuse näitajat, sest see sõltub väga paljudest parameetritest (maakontuuri temperatuur, välisõhu temperatuur, õhuvooluhulk). Olgugi, et maasoojusvaheti peamine eesmärk on välisõhu eelsoojendamine talvel, millega ta saab uurepäraselt hakkama ka -25 kraadise välistemperatuuri juures, siis suudab ta ka hästi jahutada. Eramajas Pärnus oleme mõõtnud, et maasoojusvaheti suutis jahutada +27 kraadise välisõhutemperatuuri +19 kraadini toas plafooni juures.

Õhu jahutamine ventilatsiooniseadme abil on võimalik üksnes väikeses ulatuses.

Ventilatsiooniseadmed on vastava standarditele projekteeritud keskmiselt 0,5-kordse õhuvahetuse tagamiseks. See tagab valdavalt hoone ehitusfüüsiliselt ja hügieeniliselt vajaliku õhuvahetuse toimimise. Kui tahta saavutada ventilatsiooniseadme abil efektiivset „jahutust“, oleks selleks, et saavutada õige jahutuse tagamine, vajalik 5-10 kordse õhuvahetuse olemasolu. Isegi vaatamata kvaliteetsetele akendele ja hästi soojustatud piirdetarinditele, kanduvad hoonesse sisse suurem soojuskoormus, kui seda on võimalik madala õhuvahetuskordsusega jahutada. Seega on selleks, et viia miinimumini väljast sisse kanduvat õhuhulka, kõige olulisem korraliku päiksekaitse olemasolu, ja seda sõltumata sellest, kas ventilatsioon on olemas või mitte. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et ventilatsioonisüsteem on mõeldud tagamaks hoones eeskätt ettenähtud normidekohast õhuvahetust, mitte aga vajalikku jahutusvõimsust

Selleks, et muuta hoones valitsevat temperatuuri mugavamaks on olemas veel muidki täiendavaid võimalusi.

Milles seisneb ventilatsiooni põhimõte?:

Ventilatsiooniseadme olemasolu esmaseks ülesandeks on vajaliku õhuvahetuse tagamine hoonetes, mis ehitatakse üha enam hermeetilisteks. See tähendab, et kasutatud ja niiske õhk võetakse hoonest välja ja sinna suunatakse hoonesse sisse väljastpoolt tulev värske õhk.

Lisaks sellele teenib ventilatsioon ka energiakokkuhoiu eesmärki, kuna võrreldes akna kaudu toimuva õhutamisega suudab ta hoida talvisel ajal soojakaod palju madalamal tasemel. See efekt saavutatakse integreeritud soojusvaheti abil. Ventilatsioon tõmbab talvel hoonest sooja õhu välja ja soojendab seeläbi väljast võetavat külma välisõhku. Seega ei lähe energia mitte täiesti kaduma, vaid tekib selle taaskasutamine.

Mis on sellel tegemist suvega?

Soojusvaheti töötab ühtemoodi nii suvel kui ka talvel. Kuid suvel kasutatakse teda jahutamiseks. Seega suvel, kui välisõhk on soojem kui hoones oleva õhu temperatuur, kasutatakse seda hoones olevat õhku mitte välisõhu soojendamiseks nagu seda tehti talvel, vaid hoopis selle jahutamiseks. Nimetatud põhimõte toimib muidugi vaid seni, kuni hoones olev õhk on jahedam kui välisõhk. Tänu õhuvahetusele hakkab lõpuks ka sisetemperatuur aeglaselt tõusma.

Mida saab siis selle vältimiseks teha?

• Õhuvahetuse vähendamine

Selleks, et ventilatsioon puhuks hoonesse võimalikult vähem soojust, tuleks vähendada päevase õhuvahetuse hulka. Õhuvahetuse töörežiimi võib siinkohal seadistada tasemele 1 või isegi selle puudumise tasemele (kui selline tase seadistamine on antud seadmel võimalik). See vähendab soojuse juurdevoolu miinimumini, s.t. et hommikuti, kui väljas on soe, valitakse seadme kiiruseks madalam aste. Kui ventilaatori jõudlus on madal ja/või tema abil juurde lisatava värske õhu hulk on ebapiisav (suuremad nisikuseraldised hoones, inimeste arv vms),võib värske õhu koguse täiendavaks suurendamiseks kasutada vahepeal ka intensiivset ventilatsioonirežiimi (tase 3). Juhul kui järgnevalt läheb õhtul jahedamaks, tuleks suunata hoonesse juurde maksimaalselt palju jahedat õhku, et seda siis uuesti maha jahutada. Seda jahedat õhku kasutatakse järgmisel päeval välistemperatuuri jahutamiseks. Kõige lihtsam võimalus on vastava ajalise nädalaprogrammi seadistamine.

• Möödaviigu kasutamine / öine jahutus

Öise jahutusefekti suurendamiseks on seadmed varustatud täisautomaatse integreeritud möödaviiguga. See saab korduvkasutuse (rekuperatsiooni) välja lülitada ja lasta seeläbi jaheda õhu öösel otse hoonesse. Ilma selle möödaviiguta toimuks väljast tuleva jahedama õhu ülessoojendamine seadme soojusvahetis, mis leiab aset soojusvaheti töötamisele talvises režiimis, kui möödaviik on suletud.

Suvel avab seade nimetatud möödaviigu täisautomaatselt niipea, kui selleks on tekkinud vastavad tingimused ja kui see on vajalik. Seejuures juhitakse väljast tulev jahedam õhk läbi soojusvaheti, nii et mingit soojenemist enam ei toimu.  Nagu juba eelpool kirjeldatud, on siinkohal oluline maksimaalselt suure hulga jaheda õhu juhtimine hoonesse. See tähendav õhuvoolude suurendamist. Tuleb arvestada põhimõttega, et õhuga jahutamisel on jahutuse effekt seda suurem, mida suurem on õhuvooluhulk. Möödaviiku toimimist saab reguleerida seadme mugavustemperatuuri seadistuse abil.

• Pinnase soojusvaheti

Kogu seda põhimõtet toetab täiendavalt veel pinnase soojusvaheti Zehdner ComfoFond-L.  Nimetatud ComfoFond-L pinnase  soojusvaheti kasutab maapinda paigaldatud maakontuuri abil ära maapinnas oleva soojuse, et jahutada sooja välisõhku. Välisõhk juhitakse seejuures läbi ComfoFond’i ja sõltuvalt keskkonnatingimustest suudab ta jahutada välisõhku enne selle jõudmist ventilatsiooniseadmesse kuni 7°C võrra. Täpselt samuti nagu ka möödaviigu puhul lülitab ka ComfoFond’i seade sisse automaatselt, kui selleks on olemas vastavad tingimused.

ComfoFondi veel üheks eeliseks on asjaolu, et seda saab kasuta ka talvel välisõhu eelsoojenduseks.  Külma välisõhu soojendamine toimub maasoojuse ärakasutamise teel,  misläbi toimub suvel pinnasesse akumuleeritud soojuse taaskasutus.

• ComfoCool

ComfoCool sarnaneb ComfoFond’iga. Siin ei kasutata õhu jahutamiseks aga mitte maasoojust, vaid selleks on seadmesse integreeritud õhk-õhk soojuspump. Võrreldes ComfoFondiga kaasnevad sellega mitmed süsteemile esitatavad lisatingimused. Seadme efektiivseks toimimiseks on vajalik  suuremate õhuhulkade olemasolu ja seepärast on see mudel saadaval ainult ComfoAir Q600 jaoks. Samal põhjusel ei ole ka olemasoleva väiksema mudeli vahetamine suurema vastu reeglina mõistlik. Ka õhujaotussüsteem peab olema arvestatud  vastavalt suurematele õhukogustele ja torustik olema isoleeritud.

• Kliimaseade

Põhimõtteliselt saab hoonesse paigutada täiendavalt mistahes kliimaseadme. Kuna need toimivad ainult tsirkulatsioonirežiimis, ei mõjuta nad seetõttu ka ventilatsiooni töörežiimi.  Kuid kliimaseadmeid ei saa siduda ventilatsiooniseadmega ja sellest tulenevalt ei saa kasutada ka olemasolevat õhujaotussüsteemi.

Kokkuvõte:

• Kliimaseadme efektiivne töö eeldab suurte õhuvooluhulkade olemasolu.
• Ülaltoodud võimalused annavad võimaluse hoones meeldiva temperatuuri alalhoidmiseks. Kuid seda ei saa võrrelda tsirkulatsioonirežiimis töötavate jahutusseadmega.
• Kõigi võimaluste puhul tuleb silmas pidada hoone jahutuskoormust ja seadmete valikul sellega arvestada.
• Kliimaseadmete otsene ühendamine kliimaseadmega ei ole tehniliselt võimalik ja see pole nii mõeldud.